Kommunikatsioonianalüüs: Jüri Ratase tordi saatmise case study

Kommunikatsioonispetsialiste on peaministri ümber kindlasti palju, kuid kust võis tulla idee Martin Helmele raske nädala lõpetuseks tort saata ja seda ajakirjanduses presenteerida, jääb minu jaoks mõistatuseks.  Sellistel hetkedel meeldib mulle lihtsalt imestada ja tunnen rõõmu, et vähemalt on kommunikatsiooniüliõpilastel jälle häid kodutööde teemasid võtta. Võib kindel olla, et tänaseks on tortide läbimüük Eestis kindlasti tõusnud 🙂

Poseeritud fotod kui sümbolid headest suhetest

Praeguse valitsuskoalitsiooni kommunikatsiooni iseloomustades tahaks pigem öelda, et mida nende kommunikatsioon ei ole, kui rääkida sellest, et mida see on. Usun, et nõustute. Ärme lähe sinna praegu. Räägime tordist.

Me kõik mäletame veel eelmist Helmede ja Ratase kriisi, mille lõpu sümboolne foto oli üles võetud liivakasti ja punase mänguauto taustal.  See foto oli justkui “juhuslik klõps”, mis  pidi “lõpetama kriisi ja maalima pildi leppimisest.“  Tegelikkuses mõjus see lavastatult ja naljakalt.  Rääkides alateadlikult lugu jonnaka lapse tujude lõpetamisest ja taastatud suhtlusest. Sisusse liiga detailselt ei mindud ja kindlasti ei saanud me midagi teada sisuliselt muutusest või õppetunnist.

Sümboli loomine töötaks ainult päris sisuga

Võttes arvesse, et eelmine kord sai kriisi lõpetamise foto palju kriitikat, oli juba ette teada, et seekordse tüli jaoks uue sümboli loomine on väga libe tee. Aga see foto ilmus – Martin Helme istumas oma laua taga ja tema ees olev tort, mille saatis peaminister leppimise märgiks.

Milleks on vaja üldse kinnitavat sümbolit kui sõnades on juba väljendatud erimeelsuste lahendamist. Eriti olukorras kus tordi oleks pidanud saatma hoopis teine pool?

Seda, et peaministril oli inimlikult väga keeruline ja pingeline nädal, mõistame me kõik – sellega sõnum olekski võinud piirduda. Emotsionaasest ja inimlikust raskusest rääkides. Muidugi tahaks me siis kuulajatena küsida, et miks peaminister endaga nii teeb?  Aga see oleks jälle teine lugu.

Tordi saatmisele järgnevat peaks iga kommunikatsiooniteadlik inimene ette nägema – pinnale tuleb kõik, mis on olnud ebaõige, segane, kedagi riivanud või üldse tegemata jäetud.  Nii ka läks – värviline tortide rida kerkis Superministeeriumi ette juba loetud päevade pärast. See oli vastuprotest.

Milline oleks olnud natukene parem lahendus?

Ainus kommunikatsiooni vaatenurgast mõeldav lahendus oleks olnud, et härrad oleks midagi sisulist omavahel kokku leppinud ja järgnevatel nädalaltel ja kuudel suutnud näidata, kuidas nad sellest sisulisest kokkuleppest kinni peavad ja millegi tõeliselt vajalikuga tegelevad. Või siis veel rohkem high level lahendus – lepitakse kokku mingi väärtus, mille järgi tegevus edaspidi päriselt ka käima hakkab. Aga see vist vajaks täiesti nullist alustamist. Ja enda kehtestamist.

Paar päeva peale Jüri Ratase torrdilugu oli mul endal vaja ühele sünnipäevalapsele tort tellida ja panin oma FB-sse inimestele küsimuse, et kust hästi kiiresti tordi saaks tellida. Enamus pakkus, et Jüri Ratase käest. Sõna “tort” on nüüd tükk aega seotud nimega Jüri. Nagu Adidas kodustas sõna botased.

Pane tähele: Minu kommunikatsioonianalüüsid ei pretendeeri lõplikule tõele. Need on kindlatel hetkedel kirja pandud vaated, mõtted ja arvamused, mis üritavad pigem kommunikatsiooni vastu huvi äratada kui miskit õigeks või valeks lahterdada. Kommunikatsioon on looming ja nii tuleb seda ka võtta. Pigem õige vastus on kommunikatsioonis leitud siis, kui eesmärk saab täidetud. Kuid selles olen kindel, et eesmärk peaks olema eetiliste standarditega kooskõlas.